Ajalugu

Pärnu Muusikakool, mis varem kandis nime Pärnu Lastemuusikakool, on asutatud 1945. aasta jaanuarikuus. Õpinguid alustas 124 õpilast 8 õpetaja juures. Õpiti klaveri-, viiuli-, puhkpillimängu ja laulmist.

Alates 1947. aastast hakati õpetama akordioni ja 1949. aastast tšellot. 1986.aastal avati koolis löökpillideklass ja aasta pärast seda ka kandleklass. Kitarriõpetus sai alguse aastast 1994. Viimasel paaril aastal on lisandunud fagoti-, oboe- ja oreliõpetus, rütmimuusika osakond ja soovijad saavad tutvuda ka kirikumuusika alustega.

Kooli esimeseks direktoriks oli muusikateadlane ja koorijuht PEETER LAJA. Pärast teda, aastatel 1951 – 1979, töötas direktorina helilooja Adolf Vedro tütar ÕIE KURG, sealt edasi kuni 1985. aastani VIVIAN TRAKS. 1985. aastast kuni 2009.aastani oli direktoriks SILVI BARADINSKAS. Alates 6.jaanuarist 2009 töötab direktorina KARIN VEISSMANN. Direktori asetäitjaks õppealal on HINNA PÕDER.

Alguste algus

6. jaanuaril 1945.a. leiame ajalehest “Töörahva Hääl” artikli „Pärnusse muusikakool”, kus on kirjutatud: “Teatavasti alustab Pärnus sel aastal tegevust muusikaalgkool… esimesele kursusele on õigus astuda kõigil ENSV kodanike lastel… vastu võetakse neid, kel on sobivad eeldused ja kel puuduvad füüsilised defektid, mis valitud eriala harrastamist takistaksid. Instrumentaalalal võetakse õpilasi vastu 8-20 aastani, lauluklassi tütarlapsi, kes on vähemalt 18 ja poisslapsi, kes on vähemalt 20 aastat vanad. Esialgu hakatakse töötama õhtupoolikuti Lydia Koidula nimelises keskkoolis ja hommikupoolikuti Supeluse tn.1 asuvas majas. Õppetöö algab nagu üldkoolides 10. jaanuaril. Õpilasi on registreeritud rohkesti.”

Tegelikuks õppetöö alguseks loetakse hoopis 15. jaanuarit 1945. Klaveri eriala õpetasid Alice Mardi, Anna Brafman, Galina Aleksandrova ja Valeria Kontovski. Puhkpille õpetas August Veske, viiulit Peeter Soolo, laulu Klaudia Taev ja Ludmilla Orav. Õpinguid alustas 124 muusikahuvilist, direktoriks sai mitmekülgne muusikamees – organist, koorijuht ja muusikateadlane Peeter Laja. Kooli finantseeris Eesti NSV Kunstide Valitsus, õppetöö hakkas toimuma NSV Liidus kehtivate programmide alusel.

Tööd alustati Lydia Koidula nim. Keskkoolis, Võidu 26 (praegune Vanalinna Kool). 1945.a. sügisel koliti aga vastasmajja, Võidu tn. 17 (praegu elumaja, mille seinal on mälestustahvel P. Lajale).
Alice Mardi mälestustest loeme: “Neis ruumes oli asunud Wehrmati laatsarett (haigla). Ruumides valitses mingisugune äärmiselt ebameeldiv terav, silmi ja ilanahku kipitamapanev õhk. Remondile vaatamata jäi see terav lehk püsima. Eriti raske oli töötada esimesel talvel. Silmad kipitasid, jooksid vett, pea valutas. Kõva pakasega tuli töötada üliriietes lahtise akna juures. Töötamine ses mürgises õhus oli väga raske, kuid pedagoogid töötasid ennastsalgavalt… Õnnelik oli see päev, kui praegusel direktoril Õ.Kurel õnnestus saavutada koolile uued ruumid…”
Mälestuskiri on kirjutatud kooli 30. aastapäeval, 1975. aastal.

Lauluklass, mis töötas koolis kuni 1954. aastani eelpoolnimetatud oskuslike ja säravate õpetajate juhtimisel, likvideeriti kui lastekooli mittesobiv. Ometi suudeti neil vähestel aastatel laulualast algõpet anda paljudele tuntud lauljatele. Mis ajani lastele koreograafiatunde anti, pole teada.

Alice Mardi töötas koolis kuni 1967. aastani. Tema õpilaste hulka on kuulunud Valdur Roots, Arbo Valdma, Vardo Rumessen, Leo Normet ja meie tubli klaverisaatja Krista Jalango. Ka oli Mardi tunnustatud klaverisaatja-kontsertmeister üle Eesti. 1947. aastal hakkas akordioni õpetama Artur Aola, kellest sai 25 tööaasta jooksul Eesti akordionikoolkonna rajaja. Temalt on algõpet saanud meie kooli õpetajad Tiit Erm, Alda Tõnisson, Helle Levandi, Helianta Vabi.

1948. aastal alustas oma elutööd Pärnu muusikakoolis Õie Vedro-Kurg, algul teooriaõpetajana, aastatel 1951–1979 direktorina. Tema juhtimise all alustati mitmete uute instrumentide õpetamist, suurendati tunduvalt õpilaste-õpetajate arvu, koliti uude majja ning muretseti juurde uusi pille, noote ja mööblit. Sellest lähemalt aga järgmises kümnendis.

1949. aastast on võimalik õppida tšellot. Esimeseks õpetajaks oli Mihkel Vool. Tema õpilaste hulka kuulus meie kooli õpetaja Sven Juckum, lisaks Allar Kaasik jt.
1950. aastal lisandus vioola- ja tśelloõpetajana Georgi Tshipurin.
1954. aastal tuli klarneti ja flöödiõpetajaks Paavo Rahnu.
1955. aastal lisandus õpetajate perre heliloojast ja muusikateadlasest erudiit Artur Uritamm. Tema teened Pärnu linna muusikaelu valgustamisel ajakirjanduses, esinemised lektorina ja tegevus muusikaajaloo ning klaveriõpetajana on väga suured.

Esimese kümnendi lõpuks oli kool kasvanud ja kosunud – lõpetanuid oli selleks ajaks juba 43, nimekirjast oli läbi käinud 536 nime! Näeme, et väljalangenute arvgi oli üsna suur.

Teine aastakümme 1955-1965

1958. aastal kolis kool uude kodusse, 1939. aastal kaupmees Andreksoni prouale sünnipäevakingiks ehitatud majja Võidu (nüüd Nikolai) 27. Siit läks lendu noori muusikuid 45 aasta jooksul.
Direktor Õie Vedro-Kurg pidukõnest 15. aastapäeval 31.01.1960 loeme: “Uue koolimajaga astus kool sisuliselt uude ajajärku. Rõõm uutest ruumidest andis tõuke kooli töö paranemisele. Loodame lähemal ajal ka kolmanda korruse oma käsutusse saada ja sellega praeguse ruumikitsikuse likvideerida…” Kolmandale korrusele saadi kolida alles 1973. aastal – sinna saadi juurde 5 klassiruumi.
Tollased õpetajad esinesid nii interpreetide kui lektoritena. 1958. a. sügiseks oli õpilaste arv kasvanud 216-ni, kes õppisid 17 õpetaja käe all. Juurde oli muretsetud muusikainstrumente, täiendatud noodikogu.

1956. aastal alustas vaskpillide, hiljem ja solfedzo õpetamist Herbert Pulk, kes töötas koolis 1983. aastani, olles pikka aega ka segakoor “Endla” dirigendiks. Tema vaskpilliõpilaste hulka kuulub meie kooli õpetaja Arvi Sommer. 1957-1980. aastani töötas viiuliõpetajana Sirje Randma.

1956 –1959 alustasid oma õpetajatööd koolis Helju ja Gunnar Aarma, Herbert Haas ja Raja Meriertal. Nendega tuli kooli nn. vana intelligentsi hariv vaimsus ja teotahe. Korraldati õpilasõhtuid, õpilaste-õpetajate ühiseid “kapustnikuid”, tähtpäevade tähistamisi, tutvumis- ja õppereise tolleaegse NSVL vabariikidesse (Armeenia, Aserbaidzan, Gruusia, Usbekistan, Tadzikistan jne) ja muudki huvitavat.

1960.aastast alustas tööd mitmekülgne puhkpilliõpetaja (klarnet, flööt, vähem ka fagot ja oboe) ja dirigent Ilmar Tõnisson, kes vaheaegadega töötas koolis kuni 1992. aastani. Hindamatu on tema tegevus linna sümfooniaorkestri, samuti vabariikliku noorte puhkpilliorkestri dirigendina paljude aastate jooksul. Tema õpilaste hulka meie koolis kuulub Aivar Mäe jt.

1960-1984 töötas koolis Alice Mardi tütar Liia Mardi-Saar, kes oli tunnustatud klaveriõpetaja, aga veelgi enam teati teda kui legendaarset kontsertmeistrit, kes oli võimeline mängima isegi siis kui noot kadunud, klaver katki või oli vaja hetkelist transponeerimist mistahes helistikku. Tema arvukatest õpilastest võiks nimetada meie kooli õpetajat Anne Rajastet, Andrus Haugast, Pille Lille jne.

1961-1968 oli meie koolil au oma õpetajate hulka lugeda klaveriõpetaja Maigi Raidal-Pakrit, kes tänaseni on tuntud erakordse rahvusvaheliste noorte pianistide konkursside võitjate õpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis. Mitu aastat oli Pärnus tuntud ka klaveriduo Maigi Raidal- Liia Saar. Tema õpilane oli meie kooli õpetaja Toivo Traks.

1961.a. alustab oma õpetajatööd praegugi töötav ja õpilaste poolt väga austatud solfedzoõpetaja Tiina Laur. Õpetaja Laur õppis Pärnu Muusikakoolis klaverit aastatel 1953-1961. Lõpetades asus ta sügisest tööle kontsertmeistrina, olles ise alles üldharidusliku kooli 9.klassi õpilane.

1962 – 1990 aastani töötas klaveriõpetajana Eugenie Brodinskaja, kes oli mõnda aega ka õppealajuhataja. Kuuekümnendail aastail töötasid koolis veel lühemat või pikemat aega klaveriõpetajad Aino Merila, Uno Tambre, Miina Rossinskaja, Sofia Muravjova, Dina Tokareva, Marianne Gross-Münz, Helve Meigas; viiuliõpetaja Asta Roos, bajaaniõpetaja Aleksei Krõskin ja akordioniõpetaja Helianta Vabi, kelle õpilane oli meie õpetaja Reet Nurming.

1963. aastal tuli klaveriõpetajaks Vivian Traks kelle õpilased on meie kooli õpetajad Ene Torrim (Pants) ja Indrek Oselein, lisaks Toomas Voll, Tõnu Rein, Andres Uibo. V. Traksist sai 1980. aastal viieks aastaks kooli direktor. Tema valitsemisajal rajati kooli kasutamata seisnud keldrikorrusele riietusruum, mis hiljem muudeti löökpillide klassiks. Tähenduslik on Vivian Traksi töö M. Lüdigi nim. Meeskoori peadirigendina. Koor kuulus vabariigi parimate meeskooride hulka, millest andsid tunnistust mitmed auhinnalised kohad vabariiklikel konkurssidel.

Kolmas aastakümme 1965-1975

Õpilaste arv ulatub juba 300-ni, 1964.aastal õpib koolis lausa 320 õpilast. 25. aastapäeva puhul peetud kõnes tunneb direktor Õie Kurg heameelt selle üle, et kool on heade õpitulemuste kõrval linna ja rajooni muusikaelu keskuseks – koolis töötab konsultatsioonipunkt isetegevuslaste abistamiseks, on läbi viidud 5 vabariiklikku seminari, ollakse ¹eflusvahekorras Vändra muusikakooliga, sõprussidemed on sõlmitud Jelgava, Leninakani (Armeenia NSV) ja Tshirdshiuki (Usbeki NSV) muusikakoolidega. 335 õpilast on selleks ajaks juba kooli lõpetanud, neist 12 tagasi pöördunud oma vanasse kooli õpetajaks. Pooled muusikakooli õpetajatest on tegevad linna ja maakonna isetegevus-kollektiivides juhtide, klaverisaatjate või pillimängijatena.

Hädasti vajatakse koolile lisaruume – ja 1973. aasta detsembrikuust võib kool hakata kasutama maja III korrust. Lisandus 5 ruumi, mis vabanesid väljakolinud Maaparanduse Valitsuse kasutusest. Nimetatud ruumide sanitaarremondi perioodil antakse osaliselt tunde õpetajate kodudes, majavalitsus nr. 3 klubis ning Kultuuri- ja Puhkepargis. Katuse remondiks vajalik plekk muretseti Pärnu Keraamika- ja Ehitusmaterjalide Tehase abiga; paraku pidi see veel aastaid keldris REV-i töömehi ootama, enne kui katuseparandamiseks läks.

Sõpruskoolidele lisanduvad muusikakoolid Tbilisist (Gruusia NSV) ja ©iauliaist (Leedu NSV). Võetakse osa õpilaskonkurssidest, kaasa arvatud ka Viljandi Näidislastemuusikakooli korraldatud üldainete konkurssidest SOLFAAD, SEM-74 ja SEM-75, kus meie õpilased alati edukalt esinesid. Paljude õppetööga seotud akadeemiliste kontsertide kõrval esinesid meie õpilased-õpetajad ka linna üritustel ja tähtpäevaaktustel. Kurdeti vaid viletsate kontsertklaverite üle linna saalides, mis kontserdielu märgatavalt takistas.

Õpilaste väärtmuusikakontsertide külastamist innustav literatuuriõpetaja Silvi Baradinskas on ellu kutsunud „Kontsertide Külastamise Konkursi” ja käinud parimate konkursist osavõtjatega preemiaekskursioonidel Karjalas, Ukrainas, Leningradis, Leedus. Need sõidud on kultuuriväärtuste uurimise kõrval meelde jäänud telgis ööbimiste, bussitule valgel toiduvalmistamisega lõkkel ja lõbusate vahejuhtumiste poolest. Ka külastati ooperi- (“Traviata”) ja balletietendusi (“Luikede järv”) “Estonia” teatris.

Muidugi on kooli õpetajaskonna kohustus osaleda tsiviilkaitse- ja poliitõppustel, mai- ja oktoobriparaadidel ja aktustel.

Lisandub rida noori õpetajaid:
1965 – akordioniõpetaja Alta Tõnisson, kes töötab tänaseni. Tema õpilased on Ülle Jantson, Jekaterina Põldots.

1967 – teoreetiliste ainete õpetaja Silvi Baradinskas (aastail 1985 – 2008 kooli direktor) ja klaveriõpetaja-kontsertmeister Sirje Elbrecht (õpilased Marika Pärk, Mart Alliku jt.). Samal aastal asub tööle ka praegu üks vabariigi juhtivaid akordioniõpetajaid Reet Nurming, õpilased Raivo Tafenau, Andrus Ostrov, Kristel Laas, Kristjan Kasearu, Madis Muul jt.

1971 alustab tööd Hinna Põder, alguses solfedžoõpetajana, 1972. aastast aga õppealajuhatajana.

1972 – akordioniõpetaja Helle Kuusik-Levandi, kes töötab tänaseni, õpilased Veiko Rea, Erik Nisu jt.

Klarnetiõpetajana alustas 1970.a. tööd Rein Mäger, tema õpilane on meie õpetaja Mall Mikkelsaar-Türk, viiuliõpetajana Artur Uritamme tütar Heli Randla (õpilane Kairit Olde-Liiv).

1972 – klarneti-, saksofoni ja flöödiõpetaja Endel Priilinn, kes sai tuntuks oma paljude edasi õppima siirduvate õpilastega, samuti kõikvõimalike ansamblikoosluste loojana. Tema õpilaste hulka on kuulunud meie õpetajad Anne Kann, Liis Mäevälja, Maret Melesk, lisaks Sander Udikas, Ivo Lille, Janno Varma, Ra Luhse jt. Kahjuks katkestas varajane surm 1999.aastal õpetaja loova ja tulemusliku töö.

Neljas aastakümme 1975-1985

Kooli neljakümnendat aastapäeva tähistatakse suure pidulikkusega. Selleks puhuks valmis kooli tellimusel Valter Ojakäärul laul “Sõber muusika” Pärnu kirjamehe Matti Vaga sõnadele, mis juubelikontsert-aktusel praeguses Vanalinna koolis ka ette kanti. Pidulik kontsert paistis silma paljude ansamblikoosluste esinemisega. Neljanda aastakümne sisse mahtus direktorivahetus – 1980.a. vahetas 28 aastat kooli juhtinud ja pensionilesiirduva Õie Kure välja klaveriõpetaja Vivian Traks, kes jäi kooli juhiks järgmiseks viieks aastaks.
Tavapärase pilliõppimise-õpetamise kõrvale mahub sellesse aastakümnesse ka õpilaste pidev osavõtt Vabariikliku Noorte Puhkpilliorkestri (Ilmar Tõnisson) ja Vabariikliku Noorte Viiuldajate Ansambli (Erich Loit) töödest-tegemistest, regulaarsed kontserdid Pärnu Kuurordi Klubis, osavõtt vabariiklikest konkurssidest. Neli korda käisid õpilased abonementkontsertidel Estonia kontserdisaalis, samuti vaadati “Estonias” lasteooperit “Väike korstnapühkija”. KKK võitjad-õpilased käisid Leningradis ja Saaremaal.

Kirev oli õpetajate seltsielu – käidi jalgsimatkal Uulus, toimusid saanisõidud vastlapäevadel, ekskursioonid Ainazisse, Riiga ja matk Vändra ümbruse kultuurilooliste paikadega tutvumiseks. Vaadati ooperit “Cyrano de Bergerac” “Estonias” ja külastati Haapsalu varieteed. Õpetajate ürituste ja sõitude organiseerijaks oli tolleaegne ametiühing.

1982.a. suve hakul võeti vastu suur esinejaskond Armeenia Leninakani linna muusikakoolidest. 37–liikmelist gruppi juhtis linnavalitsuse esindaja; esinejaid oli kolmest muusikakoolist. Heatasemelise klassikalise muusika esitamise kõrval vääris tähelepanu armeenlaste oma rahvamuusika suur osakaal kontserdikavades ja esinejate improviseerimisoskus.
Sõpruslinnade hulka lisandus Pavlovsk Leningradi lähistelt. Käidi nii õpilaste kui õpetajate esindustega kontserte andmas ja tööasju arutamas. Sheflussuhetes oldi Pärnu Tarbijate Kooperatiivi ja puidutöötlemiskombinaadiga “Viisnurk”. Viimane andis iga-aastast materiaalset abi, aitas transpordi ja mööbliparandustöödega; samuti muretseti nende abiga koolilaudu ja kabineti mööblit. Meie poolne kohustus oli esineda kombinaadi tähtpäevadel ja korraldada kontsert-loenguid kombinaadi raadiosõlmes. Loengutega on aasta-aastalt esinenud Gunnar Aarma, Õie Kurg, Ilmar Tõnisson, Silvi Baradinskas. Nemad kuulusid ka ühingu “Teadus” lektorite perre.

Muret tegi koolimaja olukord – katus laskis vett läbi, keldriski lainetas vesi, probleeme oli küttega. Tehti remondi – ja ka saali juurdeehituse plaane, aga nende realiseerimisega oli nii rahalisi kui tehnilisi raskusi. Igatsetakse kitarri- ja löökpilliõpetajat, kuna nende pillide õppida tahtjate arv kasvab. Probleeme oli ka instrumentide ja nende tagavaraosade muretsemisega. Osalist sanitaarremonti suudeti teha üksikute klasside kaupa pea igal aastal, sageli lastevanemate abi ja osaliselt ka nende rahadega. 1977 õnnestus paigaldada kooli keldrisse uus keskküttekatel endise, 40 aastat vana asemele. Mõned aastad köetakse siiski veel kivisöega enne kui õnnestub üle minna märksa puhtamale ja mugavamale vedelküttele (aastal 1981).

Kooli asusid tööle järgnevad noored pedagoogid:

1975 Leo Viller
1976 Ene Saava, Krista Jalango, Maire Varma, Imbi Haugas
1978 Marika September-Kapp, Tõnu Rein (kuni aastani 1980)
1980 Ljudmilla Rõtikova-Kaevu, Liis Potter, Irina Matveus
1981 Tatjana Günter
1983 Ulli Talu (kuni aastani 1992)
1984 Nadezda Kostrova, Anne Kann, Artur Keilmann (kuni aastani 1987)
Reti Sander-Üpraus (kuni aastani 1990).

Pea kõik need õpetajad töötavad tänaseni.

Viies aastakümme 1985-1995

1985.a. sügisel võttis 23-ks aastaks direktorikohustused oma õlgadele Silvi Baradinskas. Koolimaja seisukord oli murettekitav – katus ei pidanud väikestki vihma-lund, märjad ja hallitanud olid seinad saalis ja noodikogus, reast väljas oli kooli küttesüsteem, keldris lainetas vesi. Neid ja muidki majandusmuresid aitasid aja jooksul linnavalitsuse kõrval lahendada sõbrad-abilised mitmest linna asutusest ja ehitusorganisatsioonist (MEK, REV, M. Lüdigi nim. Meeskoor).

1990. aastal sõlmiti sõprussidemed Vaasa lääni Alahärma muusikakooliga, kellega need kestavad tänapäevani. Tänu nendele saadi esimene arvuti, paljundusmasin, hulgaliselt CD plaate, noodimaterjali jne. Vastastikused külaskäigud on viinud esinejaid ja õpetajate delegatsioone Soome ja toonud nende õpilasi meile suvelaagreisse ja kontsertesinemistele. Üks meie klaveriõpetajaist, Tatjana Rahmanina-Rintaniemi, on leidnud seal omale töö ja pere.
Pärnu sõpruslinna Vaasa Kuula-opistos töötas aastaid meie praegune klaveriosakonna juhataja Toivo Traks. Tänu tema kontaktidele esines pianist Gerly Kättmann Vaasa Linnaorkestriga sarjas “Noored talendid” 2004.aasta kevadel.

1987 sai alguse meie sõprus Kiievi 33. muusikakooliga. Meie kontsertbrigaad nautis slaavlaslikult lahket ja sooja vastuvõttu laste ja noorte muusikanädalal 1989 märtsis, nemad omakorda olid meil suure esinejategrupiga külas järgmisel aastal. Paljudel järgnevatel suvedel oli meil võimalus kolleege Kiievist võõrustada. 1987.aasta detsembris korraldasime Pärnus suure sõprusfestivali, kus olid külas Kiievi, Mahhatskala, Pavlovski, Tbilisi, Leninakani noored muusikud. Festivalikontserdi kavas Endla teatrisaalis oli ka palju vastavate maade rahvamuusikat ja rahvapillikooslusi. Hiljem istuti ühises peolauas KETA klubis.

1989 oktoobris moodustati Pärnu linna RSN Täitevkomitee otsusega Pärnu Muusikakooli Sindi filiaal, kus pillide õpetamise kõrval tegutses ka kooriklass. 1998. aastast tegutseb kool iseseisva õppeasutusena Sindi linna haldusalas.

1990. aastast muudeti vabariigi lastemuusikakoolide nimetust ja Pärnu Lastemuusikakoolist sai Pärnu Muusikakool. Sisuliselt tähendas see võimalust hakata muusikaalast koolitust andma ka täiskasvanud õppidasoovijaile.
1990.aastal rajati Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi muusikaosakond, mille asutajaliikmeks olid teiste kõrval ka Ilmar Tõnisson ja Silvi Baradinskas. Kesk-eriharidust andvas eramuusikakoolis töötasid paljud muusikakooli õpetajad. Nimetet õppeasutus andis laiemad edasiõppimisvõimalused meie vilistlastele, oli aga ka heaks eneseharimise- ja vormishoidmise võimaluseks meie pedagoogidele, kuna konsultantide ja külalisõppejõududena tegutsesid meie õpetajate kõrval sellised tippmuusikud ja muusikateadlased nagu Valdur Roots, Toomas Velmet, Jaan Õun, Urve Tauts, Mati ja Maris Uffert, Els Roode, Johannes Jürisson, Helju Tauk jt.

Koolimaja keldrisse rajatud riietusruum toodi I korrusele ja sinna ehitati löökpilliklass, kus hiljem töötas ka kitarriõpetaja. Ruumipuuduse leevendamiseks ja kontserdielu elavdamiseks astuti kõrvalasuvat endise EKP Pärnu Linnakomitee hoonet haldava AS Chaplin liikmeks. See võimaldas kasutada sealset saali ja raamatukogu. Siin toimusid kooli suuremad kontserdid, klaverimuusika päevad ja avaaktusedki mitmel aastal.

1987. aastal avati löökpilli eriala, esimeseks õpetajaks Priit Kask. 1993-94 oli õpetajaks Tiit Kevad, 1994.a.võttis temalt teatepulga üle Olav Kund.
1987. aastast saab koolis õppida kannelt. Õpetajana on sealtpeale tegev Tiit Erm, kelle õpilased on tänaseks toonud rea auhinnalisi kohti vabariiklikelt ülevaatustelt.
1994. aastast hakati õpetama akustilist kitarri, esimeseks õpetajaks Peeter Prints.
Tänu Pärnu Mai Keskuses tegutsevale Rohelise salongi muusikapoele saime kingituseks ka päris esimesed oma, äsja Rootsist saabunud uued kitarrid.

Õpetajate perre lisandusid trompetiõpetaja Loit Lepalaan (1986–1995), kelle käe all vaskpilliõpetus kosus, samuti püüti elustada puhkpilliorkestri tegevust. Tema õpilaste hulka kuulub meie praegune vaskpilliõpetaja Margus Allmann. Armeenia maavärina järel leidsid Pärnus omale uue kodu ja töö pianistidest abielupaar Asthik Alanakjan ja Stjopa Hatsatrjan (1989–1996).

Üldklaveriõpetajaks tuli Inna Septalova, klaveriõpetajad Jelena Petrova-Kalina (1987-1994), Eve Endoja (1986) – kellest sai hiljem klaveriosakonna juhataja ja keda tuntakse hinnatud klaverisaatjana nii kodulinna kui väljastpoolt saabunud interpreetide hulgas, Anne Rajaste (1992), kelle initsiatiivil hakati hiljem õpetama kirikumuusikat; Toivo Traks (1996), kellest kujunes juhtiv jõud kooli uuendusliikumises ja Külli Vabrit (1994). Flöödiõpetajatena alustasid hilisem puhkpilliosakonna juhataja ja paljude ansamblite juhendaja Marju Mäe (1986) ja Mall Türk (1987).

Kooli 50. aastapäeva tähistamise eel loodi õpetajaist ja sõpradest kammerkoor, dirigentideks Vivian Traks ja Helvi Treiblut. Kooli oli lõpetanud selleks hetkeks 1103 noort muusikut, kellest pea kolmandik on sidunud oma elu muusikaga. 50. aastapäeva kontsert-aktusele järgneval ballil Õpilasmajas olid peo perenaiseks-peremeheks vilistlased Helene Tedre ja Toivo Riima. Süüdati küünlad kõigi aegade muusikute ühendamiseks-mälestamiseks. Meeleoluka peo kõige lustilisemaks ja teravmeelsemaks osaks oli montaaz “Me lapsed Lenini, me lapsed Stalini”, kus “õpetaja” Peeter Kaljumäe suunamisel pioneerid ja oktoobrilapsed, kes tavaelus muusikakooli õpetajad, laulsid pioneerilaule, lugesid vastavaid luuletusi ja täitsid ajakohaseid rituaale.

Kuues aastakümme 1995 – 2005

Kümnendi olulisimaks sündmuseks oli kooli kolimine uude, äsjaavatud Pärnu Kontserdimajja 2003. aasta kärekülmal jaanuaripäeval. Kool sai 35 kaasaegse disainiga klassiruumi, võimaluse kasutada kammer- ja kontserdisaali. Kõik oli esmapilgul hästi, aga siis hakkasid ilmnema puudused maja konstruktsioonis. Puudu oli õhust, õhuniiskus oli alla igasuguse arvestuse madal. See tingis pidevalt häälest ära ja katkikuivavad pillid ning ebameeldivad nähtused inimeste tervises. Niiskusprotsendi oleme tänapäevaks hoolekogu ja linnavalitsuse kaasabil normi saanud, aga õhuga on ikka probleeme.

Algas tihe koostöö PSHG muusikaosakonna, Õpilasmaja ja Muusikakooli (GÕM) vahel. Esimesel ühiskontserdil 1996 kevadel esitasid solistid ja orkester katkendeid R. Kango muusikalist “Saabastega kass” ja A. Männiku orkestreeritud 4 hispaania rahvalaulu – viimased koos “Nurmenuku”kooriga.
GÕM-i koostöös valmisid R. Eesperelt ja L. Tunglalt tellitud lastemuusikal “Metsluiged” ja C. Monteverdi ooperi “Orpheus” kontsertlavastus. “Metsluikede” ettekandmisel oli tegev ca 150-liikmeline esitajaskond – dirigent P. Perens, lavastaja K. Kilvet, liikumisjuht L. Mägi, jutustaja T. Mägi, koormeistrid H. Treiblut , T. Künnapas, K. Ellermaa ja M. Pärk. Kontsertetenduse esiettekanne oli Endla teatris 4.mail 1997, kontserti korrati sama aasta sügisel õpetajate päeval, Järgmise aasta juunikuus esineti rahvusooperis “Estonia”.
Selle kohta ütles Olav Ehala ajalehes “Pärnu Postimees” 09.06.98 : “…kuuldu jättis sügava mulje. Nii noori pillimehi näeb-kuuleb harva. Olen väga rahul, et lugu kenal tasemel oli esitatud…”
Rene Eespere: ”…nad mängisid rahvusooperis ja tegid seda auga… Iga asja saab paremini teha, aga see on ju lasteorkester. See, kuidas nad mängisid, on mulle suur ime.”

GÕM jätkab – 2000. aastal võetakse kahe suure bussiga ette reis Norrasse, Euroopa muusikakoolide festivalile Trondheimis, et ette kanda C. Monteverdi ooperi “Orpheus” kontsertetendus. Vaatamata Norra mailõpu hirmheitlikele ilmadele ja mitte just mugavaile ööbimistele Singsackeri kooli klassipõrandail, valitses 100-pealise esinejaskonna hulgas rõõmus koostöövalmidus.

2000. a. tähistati kooli 55. sünnipäeva kontserdisarjaga, millesse kuulus 3 vilistlastest muusikaõppurite kontserti ja suur pidukontsert Vanalinna Põhikoolis. Kammerorkester Mati Ufferti juhtimisel andis 2001/02 õppeaastal 4 kontserti koostöös Pärnu Linnaorkestri ja solistide ning Loima (Soome) muusikakooli orkestriga.
Samal õppeaastal esinesid edukalt äsjarajatud puhkpilliansambel Peep Lõhmuse juhtimisel ja Tanja Günteri juhitud keelpillikvartett (E.Leinsaar, K.Rõtikova, A.Ojakäär, G.Korjagin). Nemad esinesid ka Sveitsis Euroopa Muusikakoolide Liidu festivalil. Vastutusrikkam ja meeldejäävam oli esinemine Euroopa Muusikakoolide Liidu juhtkonnale 3573 m kõrgusel lumise Jungfraudochi mäetipul Sphinxi observatooriumi ruumes.
Kolm meie õpilast (M.Kägu, H.Halliste, K.Utsar) võtsid osa rahvusvahelistest pop-jazzorkestri suvemeistrikursustest Austrias ja tulid sealt tagasi väga kiitva hinnanguga nende töö- ja mänguoskusele.
2000.a. hetkeseisuga jätkas meie koolis alustanud noortest muusikuist õppimist kõrgemais muusikaõppeasutusis 34 tudengit (neist 25 Eesti Muusikaakadeemias). See oli meie õpetajate tubli töö ja PSHG loova tegevuse vili.

2001.a. sõlmiti sõprussidemed Hyvinkää Muusikakooliga (Soome). Kuna kool oli tuntud eriti oma koosmusitseerimiskoosluste poolest, siis huvitas meie õpetajaid eriti see valdkond. Kõik ühiskontserdid toimusid projekti INTERREG III Soiva Silta raames, mille rahastajaks oli Euroopa Liit. Sõprussuhted sõlmiti ka Ida-Helsingi Muusikakooliga, kus Tatjana Günter oli meisterõpetaja Geza Szylvay tundide külastajaks. Sealt sai alguse huvi Suzuki metoodika vastu, mis viis tema kui ka kolleegi Anu Männi vastavaile koolitusile. Praegu rakendavad nad edukalt omandatud metoodikat töös algajate keelpillimängijatega.

2002. a. alustas tööd pop-jazzosakond. Sellesuunalisi muusikaõpinguid oli koolis toimunud juba eelmiselgi õppeaastal, aga osakonna mõõdud saadi nüüd.

2003.a. üllitati esimene, küll veel “põlve otsas” tehtud CD muusikakooli parimate õpilaste esitustega. Korraliku CD-ni jõuti kooli 60. aastapäeva künnisel 2005.a. 2003.a. kevadel oli kammerorkestril koos Pärnu Linnaorkestri ja Loima muusikakooliga meeldejääv esinemine pealkirjaga “Viiuldajal on jalad vees” äsjaavatud Tervise Paradiisi basseinide ääres.

2003.a. tähistati emadepäeva koos Toomas Volli kooride, Pärnu Linnaorkestri, muusikakooli kammerorkestri ja Kunstide Maja balletitantsijate ühiskontserdiga Pärnu Kontserdimaja suures saalis. Maikuus osalesid meie puhkpilliõpilased kontsertmatkal Norras koos Paikuse puhkpilliorkestriga.
Kooli 59. aastapäeva tähistati juba traditsiooniks saanud õpetajate kontserdiga, mille naelaks oli õpetajate kammerorkester, kellega koos esitas vilistlane

K. Matveus A. Vivaldi “Kevade”.

2003. aasta detsembrikuus korraldasime Pärnu regiooni muusikakoolide ühiskontserdi tähistamaks Eesti Muusikakoolide Liidu 10. aastapäeva. Kontsert toimus Pärnu Kontserdimaja uhiuues suures saalis, osa võttis esinejaid 13-st regiooni koolist. EML aastapäevapidustuste lõppkontserdil Estonia kontserdisaalis esinesid meie tselloõpilane Artur Ojakäär ja õpetaja Anne Rajaste, televisioonis Sandra Nahkur.

Klaverimuusika päeval detsembrikuus astus üles 75 õpilast 11-st Pärnu ja Sakala regiooni muusikakoolidest.

2004. a. kevadel käis kooli puhkpilliorkester koos maakonna noorte puhkpilliorkestri ja Saxoniga puhkpillimuusika festivalil Chebis (Tšehhi), dirigendiks sügisel muusikakooli tööle tulnud Margus Allmann.

Viimased viis

Kooli 60. aastapäeva tähistati kontsertide sarjaga Pärnu Raekoja saalis ja PKM kammersaalis. Neljal kontserdil esines 173 meistrit, selli ja õpipoissi. Iga osakond oli esinemisele kaasanud ka oma vilistlased; lisaks toimus galakontserdi, 19. veebruari hommikupoolikul veel pilgeni kuulajaist tulvil kammersaalis eraldi vilistlaste kammerkontsert, kus Andrus Kallastu juhatatud vilistlaste kammerorkestri ees mängis 6 viiulisolisti Bachi kontserti d-moll kahele viiulile. Enne seda oli samal kontserdil üles astunud 18 nimekat vilistlast soolo- või ansamblinumbritega. Aastapäeva Galakontserti 19. veebruari õhtul koordineeris-teadustas Jüri Aarma, laval oli Pärnu Linnaorkester, milles ligi pooled mängijad meie vilistlased või õpetajad, solistideks Arbo Valdma, Vardo Rumessen, Valdur Roots, Leonora Palu, Priit Aimla, Margus Allmann, Andres Peetson, Katrin Matveus, Egert Leinsaar. EMTA kompositsiooniüliõpilase, vilistlase Enno Mõttuse spetsiaalselt juubeli puhuks loodud klaverikontserdis “New Flower” olid peale autori solistideks Gerly Kättmann ja Edith Allika. Grigorjeva soolopala tsellole mängis Allar Kaasik. Aktuseks kogunesid lavale kooli kõik 47 õpetajat, et vastu võtta õnnitlusi, aukirju ja kingituseks äsjavalminud kooli CD plaati. Hiljem oli kogu piduseltskond palutud tordile; vaba lava ja kohvikud olid hõivatud hiliste öötundideni.

2005. a. tähistasid pianistid X klaverimuusika päeva Kontserdimaja suures saalis, külalisesinejaiks Vaasa ja Hyvinkää õpilased ja üllatusesinejaks Rein Rannap. Kooli külastas Riia V Muusikakooli õpilaste ja õpetajate sümfooniaorkester, kes kontserdil kammersaalis näitas hämmastavalt kõrget taste. Vastavalt nende kutsele kais meie sümfoniettorkester Riias 2006.a. kevadel, kui esineti koos sealse kooli kaunis saalis.

2006. aastal pandi algus nüüd juba traditsiooniks saanud perede kontsertidele. Tänaseks on suurenenud nii esinejate kui vaimustatud kuulajate arv. Kontsertide idee autoriks on flöödiõpetaja Marju Mäe.

2007- 2008 a. on olnud tegusad kammerorkestrile. Käidi Võrus, kus oldi laagris ja anti kontsert koos Võru kammerorkestriga; eriti vastutusrikas ja hariv oli aga osavõtt J. Paku muusikapäevadest 2008, kus esineti koos Helsingi ja Peterburi, samuti Tallinna Muusikakeskkooli ja Virumaa Noorteorkestriga.
Toredaks kujunes K. Hallik-Rebase tsükli “Klaveriloomad” ettekandmine meie noorte pianistide ja bändi poolt 2008.a. kevad-talvel. Esinemas käidi Vändras, Toris ja lõppkontsert oli Pärnu Raekojas. Kohalviibinud lugude autor hindas esinemise väga heaks.
Puhkpilliorkester M. Allmanni taktikepi all on saavutanud tähelepanuväärse mängutaseme, millest annavad tunnistust mitmed avalikud kontserdid ja uue CD plaadi sissemängimine. Ka osales orkester ainsa kollektiivina koolist 2009. aasta üldlaulupeol.

2008.a. maikuus käis meie delegatsioon Kiievis. Meie kutsujaks ja võõrustajaks oli Kiievi 33. muusikakool, kellega meid seob sõprus juba 20 aastat. Sedakorda tähistati sõprusjuubelit suurejoonelise konverentsiga muusikaõpetamise mitmekesistamise ja tehniliste vahendite kasutamise teemal, kus Eestipoolne ettekanne oli Viljandi Muusikakooli õpetajalt Maret Tomsonilt. Pidulikul kontserdil esinesid parimad Kiievi muusikakoolidest ning meie flöödiansambel ja bänd õpetajate M. Mäe ja M. Kapi juhendamisel. Edu oli tähelepanuväärselt suur, eriti tormilise vastuvõtu osaliseks said Rauno Pella löökpilli improvisatsioonid. Juba nimetatud flöödiansambel esines ka silmapaistva eduga sama aasta juunikuus rahvusvahelisel konkursil Lätis. Igal õppeaastal on kool osa võtnud korralistest Eesti Muusikakoolide Liidu poolt korraldatavatest konkurss-ülevaatustest, mille regioonivoorud on tavaliselt meie koolis toimunud. Paremaid tulemusi on viimastel aastatel saavutanud Maire Varma, Tatjana Günteri viiuliõpilased, Irina Matveuse tsellistid, Anne Kanni ja Marju Mäe flöödimängijad, Margus Allmanni vaskpilliõpilased, Olav Kundi löökpilliõpilased,Tiit Ermi kandleõpilased, Reet Nurmingu akordionistid, Marika Kapi, Eve Endoja, Maimu Partsi, Renata Marksalu, Toivo Traksi, Ludmilla Rõtikova klaveriõpilased. Edu on saatnud meie õpilasi ka mitmetel ansamblikonkurssidel.

Üheks kooli õpetajate enesetäiendamise ja maailamaavardamise vormiks on olnud alati ka huvireisid väljaspoole meie väikest Eestimaad. Viimastel aastatel oleme keskendunud ooperiteatritele – külastatud on Kiievi Ooperi- ja Balletiteatrit, Peterburi Maria Teatrit, Helsingi, Riia ja Vilniuse Ooperiteatreid, Praha Ooperiteatrit, Viini Riigiooperit, Milano La Scalat. Käidud on kontsertidel Finalandiatalos ja Estonia Talveaias.

2009.aasta algusest võttis kooli juhtimise direktorina üle Karin Veissmann. Tema juhtimisel on jätkatud õpilasekeskset arengusuunda, püüdes ikka rohkem tähelepanu suunata koosmusitseerimisele, õppimisvõimaluste mitmekesisusele, õpetuse kaasajastamisele. Karmide majandusolude kiuste on püütud muretseda uut instrumentaariumi, tõhustatud kooli reklaami, korraldatud regulaarseid kontserte väljaspool kooli – Raekoja saalis, vastavatud Pärnu Keskuses, Noortekeskuses. Tegevust alustas väikeste viiuldajate ansambel ja mudilaskoor, kellel esimesed esinemisedki seljataga. Tublit arengut on näidanud rütmimuusikaosakond oma juhataja Marge Lumisalu eestvedamisel. Erinevate organisatsioonide koostöö ilusaks näiteks oli jõulueelne kontsert Eliisabeti kirikus, kus koos esinesid KuMa lastekoor “Pöial-Liisi”, segakoor Endla ja meie kooli keelpilliorkester.
Informatiivsemaks ja kõiki aktuaalseid sündmusi kiiresti kajastavaks on muutunud kooli kodulehekülg.