Õppekavad

Õppekava PDF faili saad alla laadida siit.

Üldsätted

 

Pärnu Muusikakooli tegevuse eesmärgiks on:

  • – õpilaste muusikaliste loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine,
  • – laste vaimse arengu avardamine muusikaõpingute kaudu,
  • – kõrgetasemelise alushariduse andmine muusika mõistmiseks ja selle harrastamiseks,
  • – kvaliteetse ja igakülgse ettevalmistuse andmine professionaalsete muusikaõpingute
  • – jätkamiseks sellest huvitatud noortele
  • – ning kohaliku kultuurielu edendamine aktiivse muusikategevuse kaudu.

Pärnu Muusikakoolis õpetatakse järgmisi pille:

klaver, orel, akordion, kannel, viiul, tello, kontrabass, flööt, plokkflööt, oboe, klarnet, saksofon, fagott, löökpillid, trompet, metsasarv, tromboon, tuuba, klassikaline kitarr, basskitarr, elektrikitarr.

Pärnu Muusikakool tahab oma tegevusega kaasa aidata isiksuste kujunemisele, kes:

  • – mõtlevad loovalt aktiivse muusikalise tegevuse kaudu
  • – oskavad oma tegevust eesmärgistada ja hinnata
  • – suudavad iseseisvalt otsustada, teha valikuid ja kanda vastutust
  • – oskavad õppida ning teha koostööd teiste õpilastega
Kooli õppekava ja selle rakendamise üldiseloomustus

 

1. Pärnu Muusikakooli õppekava on ametlik dokument, mis kirjeldab detailselt õppeasutuse eesmärke, tegevust ja õppeprotsessi iseloomu.

2. Pärnu Muusikakooli õppekava aluseks on üleriigiline õppekava, mis on kinnitatud haridusministri määrusega nr. 10 14. aprillil 1997 a. ja avaldatud Riigi Teataja Lisas nr. 121 – 124 ja mida on kohandatud vastavaks Pärnu Muusikakooli vajadustele ja nägemusele käesolevas õppekavas kirjeldatud eesmärkide teostamisel.

3. Õppekava juurde kuuluvad koolis õpetatavate instrumentide ainekavad juhinduvad üleriigilise õppekava aineloenditest

4. Õppekava koostamisel on Eesti muusikapõhihariduse traditsioonid ühitatud Euroopa Liidu liikmesriikide muusikaõppeasutuste progressiivsete kogemuste ja ideestikuga.

5. Õppekava prioriteediks on õpilaskesksus: laste vajaduste, huvide, ealiste iseärasuste ning individuaalsete omaduste võimalikult rohke arvessevõtmine õppeprotsessi käigus.

6. Õppekava edasiarendamine on pidev protsess. Selleks tegutseb Pärnu Muusikakoolis perioodiliselt koosolekuid pidav arenduskomisjon, kelle ülesandeks on:

  • – koguda õppekava arendus- ja muudatusettepanekuid õpetajailt, koolinõukogult ja juhtkonnalt;
  • – esitada ise ettepanekuid õppekava täiendamiseks või muutmiseks;
  • – analüüsida ja läbi arutada laekunud ettepanekud, kujundada seisukohad ja sõnastada need esitamiseks õppenõukogule.

7. Arenduskomisjoni liikmeteks on kooli osakonnajuhatajad ja direktsiooni poolt määratud õpetajad, kes aktiivselt osalevad kooli arendustegevuses.

8. Arenduskomisjoni ettepanekud õppekava muutmiseks või täiendamiseks võtab vastu õppenõukogu ja kinnitab muusikakooli direktor. Õppenõukogu koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas.

9. Kooli õppekava ei määratle õppemetoodikat ega õppematerjale. Õppetöös kasutatakse materjale ja metoodikaid, mida õpetajad peavad parimaks õpilase isiksuse arendamisel.

10. Kooli õppekava on aluseks kõigile instrumendiõppe osakondadele erialase õppeprotsessi organiseerimise.

11. Pärnu Muusikakooli õppima asumine on vabatahtlik, kuid koolis õppides on õppekava sellele lisanduvate aineloendite nõudmiste täitmine kohustuslik. Õppenõukogul on õigus kustutada kooli nimekirjast õpilane, kes puudub tundidest üle 50% välja arvatud juhul, kui selleks on vanemate poolt esitatud aktsepteeritav põhjendus (pika haiguse puhul arstitõend).

Õppetöö korraldus
Üldsätted

1. Pärnu Muusikakooli õppeprotsessis on klassisüsteem asendatud astme- või tasemesüsteemiga.

2. Muusikakool koosneb eelõppeosakonnast (ettevalmistusaste) ja instrumendiõppe osakondadest.

3. Pärnu Muusikakoolis tegutsevad järgmised osakonnad: klaver ja orel, keelpillid, puhk- ja löökpillid, akordion ja kannel, pop-jazz ja muusikateoreetilised ained.

4. Instrumendiõpe jaguneb Pärnu Muusikakoolis põhiõppeks, üldkultuuriliseks õppeks ja täiskasvanute õppeks. Alates 2006/2007 õppeaastast alustatakse põhiõppest ja üldkultuurilisest õppest koosneva struktuuri asendamist tavaõppest ning süvaõppest koosneva struktuuriga.

5. Tava- ja süvaõppe erialased nõuded määratletakse ja fikseeritakse iga osakonna poolt eraldi vastavast spetsiifikast lähtudes.

6. Instrumendiõpe (nii põhi- kui üldkultuuriline õpe) on jagatud alg-, nooremaks ja vanemaks astmeks.

7. Punktid 4, 5 ja 6 ei kehti täiskasvanute õppe kohta.

8. Õppeaeg Pärnu Muusikakoolis kestab vastavalt õpilase vajadustele ja arengulistele ning individuaalsetele iseärasustele 7-9 aastat:

  • – Algaste 2-3 aastat
  • – Noorem aste 2-3 aastat
  • – Vanem aste 3-5 aastat

Astme läbimiseks kulutatud aeg võib iga õpilase puhul varieeruda arvestusega, et kogu õpinguteks kulutatav aeg ei ületaks 9 õppeaastat.

9. Aktiivse õppeaasta pikkus on 35 nädalat ja koolivaheajad langevad enamjaolt kokku üldhariduskoolide omaga.

10. Astme läbimiseks on vaja sooritada tasemeeksam erialas ja eksamid või arvestused teistes käesoleva õppekavaga määratletud ainetes.

Eelõppeosakond (ettevalmistusaste)

1. Eelõppeosakonna ülesandeks on laste ette valmistamine õpinguteks muusikakoolis:

  • laste muusikahuvi äratamine ja ergutamine
  • muusikaliste eelduste arendamine läbi mängu ja rütmika
  • aluse panemine muusikalisele kirjaoskusele
  • ettevalmistuse tagamine sihikindlaks instrumendiõpinguks
  • suunamine õige eriala valikuks

2. Eelõppeosakonda võetakse lapsi vastu musikaalsuskatseteta.

3. Eelõppeosakonna lõpetamisel sooritatakse katsed muusikakooli astumiseks vastavalt õppeaasta jooksul omandatud oskustele.

4. Eelõpe sisaldab solfedžo/rütmika/koosmusitseerimise rühmatunde 2 x 45 min. nädalas, võimalusel ka pillitundi rühmaõppes 1 x 30-45 min. nädalas.

Alg- ja noorema astme õppetegevuse eesmärgid

Eesmärkideks on õpilaste muusikalise valmisoleku ja loovuse mitmekülgne arendamine ning üldise muusikalise harituse laiendamine ning süvendamine. Võttes arvesse õpilaste vanust, arenguastet ja individuaalseid omadusi arendatakse järgmisi põhiomadusi:

  • – erialase instrumendi mänguoskus vastava taseme nõuete kohaselt
  • – noodiõpetuslik kirjaoskus
  • – sisemise kuulmise areng solfedžo kaudu
  • – harjumus regulaarselt harjutada
  • – valmidus esitada muusikat üksi ja ansamblite koosseisus
  • – valmidus muusikat kuulata
  • – valmidus sotsiaalseks koostööks ( rühmatunnid, koosmusitseerimine)
  • – muusikaalaste üldharivate teadmiste omandamine

Koosmusitseerimist ja lisaainet rakendatakse vastavalt käesoleva õppekavaga määratletud õppetulemustele ning kooli rahalistele võimalustele.

Instrumendi tavaõpe – noorem aste

Nooremasse astme tavaõppeosakonda asuvad õppima lapsed, kes on sooritanud A- eksami hindele 3-6/10. Nooremas põhiastmes kestab õppeaeg 2 – 3 aastat ja lõpeb erialase N -eksami ning solfedo eksami sooritamisega. Noorema astme lõpetamisel antakse välja vastav tunnistus.

Õppemahud nooremas astmes, akadeemilise õppetunni pikkus on 45 minutit:

  • – Põhipill 1,5 nädalatundi – individuaaltund
  • – Solfedžo 2 nädalatundi – rühmatund
  • – Muusikalugu 1 nädalatund – rühmatund
  • – Koosmusitseerimine 0,5 nädalatundi – rühmatund
  • – Lisapill 0,5 -1 nädalatundi – individuaaltund
  • – Kirikumuusika alused alates IV õppeaastast 0,5 nädalatundi – individuaaltund

Koosmusitseerimist ja lisapilli rakendatakse vastavalt käesoleva õppekavaga määratletud õppetulemustele ning kooli rahalistele võimalustele, kirikumuusika ainet vastavalt õpilaste sooviavaldustele ja kooli rahalistele võimalustele.

Vanema astme õppetegevuse eesmärgid

Vanema astme eesmärgiks on alg- ja noorema astme jooksul omandatud muusikaliste teadmiste ja oskuste ning muude isiksuse arengut toetavate omaduste jätkuv laiendamine ja süvendamine. Õpingud on enamikule õpilastest iseloomult harrastuslikud, kuid süvendatud õppeprotsessi eesmärgiks on ka selliste muusikaliste oskuste ja valmisolekute andmine, mis võimaldavad professionaalsete muusikaõpingute alustamist kutsehariduslikes muusikaõppeasutustes või kõrgkoolides.

Instrumendi tavaõpe – vanem aste

Vanema astme põhiõppeosakonda asuvad õppima lapsed, kes on sooritanud solfedžo ja eriala Nastme eksami vähemalt hindele 3/10.
Vanemas põhiastmes kestab õppeaeg 3–5 aastat, mille kestel tuleb sooritada erialane ja solfedžo lõpueksam (L) ning muusikaloo ja ühismusitseerimise arvestused.

Kõikide eksamite ja arvestuste sooritamise aastal antakse õpilasele vastav tunnistus muusikakooli lõpetamise kohta.

Õppemahud vanemas astmes, akadeemilise õppetunni pikkus on 45 minutit:

  • – Põhipill 1,5 nädalatundi – individuaaltund
  • – Solfedžo 2 nädalatundi – rühmatund
  • – Muusikateooria (viimasel õppeaastal) 1 nädalatund – rühmatund
  • – Muusikalugu – rühmatund
  • – Koosmusitseerimine 0,5 nädalatundi – rühmatund
  • – Lisapill 0,5 -1 nädalatundi – individuaaltund
  • – Kirikumuusika alused 0,5 nädalatundi – individuaaltund

Koosmusitseerimist ja lisaainet rakendatakse vastavalt käesoleva õppekavaga määratletud õppetulemustele ning kooli rahalistele võimalustele, kirikumuusika 5 ainet vastavalt õpilaste sooviavaldustele ja kooli rahalistele võimalustele.

Instrumendi süvaõpe

1. Süvaõpe on mõeldud lastele, kes omavad motivatsiooni ja annet muusika õppimiseks laiendatud õppekava järgi.

2. Erialast süvaõpet võivad nooremas astmes saada õpilased, kes on sooritanud erialase A- eksami vähemalt hindele 7/10.

3. Erialast süvaõpet võivad vanemas astmes saada õpilased, kes on sooritanud erialase N- eksami vähemalt hindele 7/10.

4. Süvaõpet rakendatakse lapsevanema nõusolekul ja õpilase valmisolekul. 5. Süvaõppe erialatundide määr on 2 nädalatundi, kohustuslik koosmusitseerimine 0,5 – 1 nädalatund, vanemas astmes võib rakendada süvendatud solfedo, harmoonia, vormianalüüsi vm. õpetamist. Ülejäänud tundide osas rakendatakse tavaõppe tunnimäärasid.

Üldkultuurilise õppe osakond üleminekuperioodil

Õppeaja kogupikkus on 7 aastat – algastmes 2, nooremas astmes 2 ja vanemas astmes 3 õppeaastat. Üldkultuurilise osakonna lõpetamisel antakse kooli poolt vastav tunnistus. Üldkultuurilisest osakonnast võib tavaõppesse üle minna kõikide vastavate eksamite sooritamisel tavaõppes kehtestatud nõudmiste järgi.

Üldkultuurilise osakonna õppemahud algastmes, akadeemilise õppetunni pikkus on 45 minutit:

  • – Põhipill 1 nädalatund – individuaaltund
  • – Solfedžo 1 nädalatund – rühmatund
  • – Koosmusitseerimine 1 nädalatund – rühmatund

Üldkultuurilise osakonna õppemahud nooremas astmes, akadeemilise õppetunni pikkus on 45 minutit:

  • – Põhipill 1 nädalatund – individuaaltund
  • – Solfedžo 1 nädalatund – rühmatund
  • – Muusikalugu 1 nädalatund – rühmatund
  • – Lisaaine 0,5 nädalatundi – individuaaltund
  • – Koosmusitseerimine 1 nädalatund – rühmatund

Lisaaine võimaldatakse paremini motiveeritud üldkultuurilise osakonna õpilastele kooli rahaliste vahendite olemasolul õpilase sooviavalduse alusel.

Lisapill

Lisapilli õppimist võimaldatakse alates III õppeaastast õpilastel, kes on näidanud kõrget motivatsiooni ja häid õppetulemusi (erialase Avõi N- eksami sooritamine vähemalt hindele 5/10) ning selleks soovi avaldavad. Lisapilli õppekohtade arv sõltub kooli majanduslikest võimalustest ja tundide maht on kindlaks määratud käesoleva õppekavaga. Lisaaine kursus lõpeb vastava eksami sooritamisega.

Koosmusitseerimine

1. Koosmusitseerimise vormideks on ansamblimäng, saateklass, õpilasorkestrid ja üldkultuurilises osakonnas koorilauluklass.

2. Koosmusitseerimine tunde võib rakendada alates õpilase teisest õppeaastast, alates kolmandast õppeaastast võetakse arvesse edukust tasemeeksamite sooritamisel. Erandkorras võib koosmusitseerimise tundi rakendada ka esimesel õppeaastal.

3. Koosmusitseerimist rakendatakse paremini motiveeritud õpilastele vastavalt õpetaja otsusele kooli rahaliste võimaluste piires.

4. Koosmusitseerimise aine tunnimahud erinevates õppeastmetes on määratletud käesoleva õppekavaga.

5. Õpetaja võib tema koormuses ettenähtud koosmusitseerimise tunnimahtude piires oma äranägemisel teostada erinevaid ansambliprojekte ning moodustada alalisi või ajutisi koosmusitseerimiskooslusi.

Pop-jazzosakond

Pop-jazzosakonnas saavad lapsed õppetööd alustada peale noorema astme lõpetamist. Õppetöö kestvuseks on 3- 4 aastat. Õppetöö toimub pop-jazzosakonna õppekava alusel, mis on koostatud üleriigilise vastavale õppekavale tuginedes.

Täiskasvanute osakond

Täiskasvanute osakonnas võivad valitud erialal õppida isikud, kes on vanemad kui 18-aastased ja soovivad oma pillimänguoskusi täiendada pädevate pedagoogide juhendamisel. Osakond on isemajandav ja õpilane tasub õppekoha täismaksumuse. Täiskasvanute osakonna õpilastel ei ole esinemis- ega eksamitekohustust ja kool ei väljasta neile tunnistust õpingute lõpetamise kohta.

Eksamid ja arvestused ning nende sooritamise kord

Tasemeeksamite ülesandeks on muusikaõpingute eesmärgistamine, õpilaste arendamine muusikaliste tervikute valdamise suunas, õppeedukuse määratlemine ja muusika edasiõppimise võimalikuks tegemine.

1. Muusikakooli ametliku lõputunnistuse omandamiseks on vaja tavaõppes õppimise vältel sooritada kolm erialast tasemeeksamit: algastme lõpetamisel (A) , noorema astme lõpetamisel (N) ja kooli lõpueksam (L). Süvaõppes lisandub sellele veel üleminekueksam (V) vanema astme esimese õppeaasta lõpul. Sellele lisaks tuleb sooritada solfedos noorema astme tasemeeksam ja lõpueksam ning arvestused muusikaajaloos, lisapillis selle õppimise korral ja koosmusitseerimise ainetes.

2. Erialaste tasemeeksamite sooritamise aja võib valida õppeaastaringsest eksamipäevadegraafikust.

3. Erialaste tasemeeksamite koostisosadeks on repertuaari esitamine üleriigilisest ainekavast tulenevate nõuete järgi (põhieksam), tehniline osa (heliredelite mäng) ning alates N eksamist noodilugemise näide. Eksami tehnilise osa võib sooritada mõnel eksamipäeval enne põhieksamit.

4. Põhieksam hinnatakse kümnepallisüsteemis, tehniline osa ja noodilugemine loetakse arvestatuks.

5. Eksamite ja arvestuste sooritamise ajakava ning eksamite sisu määratleb iga osakond erialasest spetsiifikast ja vastavast ainekavast lähtuvalt.

6. Õpilaste tegevuse ja arengu üle koolis peavad statistilist arvestust osakonnajuhatajad. 7. Eksamivabadel aastatel on järgmisel õppeaastal tavaõppes õpingute jätkamise eelduseks osakonnajuhataja poolt registreeritud vähemalt kahe erineva iseloomuga muusikateose esitamine õppeaasta jooksul osakonnasisestel või kooli avalikel kontserditel või kevadarvestusel; süvaõppes tuleb õppeaasta jooksul esitada vähemalt neli erinevat teost. 8. Järgmisele tasemele üleminek toimub kõigi õppekavaga määratletud eksamite ja arvestuste sooritamise järel.

Hindamine, eksamikomisjonid ja tunnistused

1. Õppeedukuse hindamine toimub kümnepallisüsteemis. Hindamise eesmärk on anda teavet õpilase arengu kohta koolis, registreerida õppetulemusi ning toetada ja eesmärgistada õpinguid ja arengut. Hindamine peab olema üldjoones õpilast kannustav. Hindamisel võetakse otseste õppetulemuste kõrval arvesse ka õpilase vanus, aktiivsus ja muud individuaalsed omadused.

2. Hindeskaala on järgmine:
10 – suurepärane
9 – väga hea
8 – väga hea,aga esineb väikesi eksimusi
7 – hea
6 – üsna hea
5 – piisav
4 – rahuldav
3 – kesine
2 – mitterahuldav
1 – vastuvõetamatu

3. Õppetegevuse kulgu dokumenteerib alg- ja nooremas astmes tunnistus, vanemas astmes õpinguraamat, mis on õpilasel kasutusel kooli lõpetamiseni. Õpinguraamatusse märgitakse aastate kaupa omandatud õppeprogramm, sooritatud eksamid ja arvestused, avalikud esinemised, muud tulemused ja saavutused ning kaks korda õppeaasta jooksul õpitavate ainete hindetabel. Õpinguraamat asendab klassitunnistust.

4. A- ja N- eksamite ning süvaõppe vanema astme üleminekueksami (V-eksam) komisjonid koosnevad osakonnajuhatajast ja vähemalt kahest õpetajast, lõpueksami (L) komisjon kogu osakonna õpetajatest ja üldainete eksamikomisjonid või arvestuste komisjonid vastava aine õpetajatest. Erialastest tasemeeksamitest võtavad komisjonile lisaks osa ka eksamineeritavate õpilaste aineõpetajad, kellel on õigus osaleda eksamiarutlusel, kuid mitte oma õpilase hindamisel.