Õppekorralduseeskiri

Õppekorralduseekirja faili saad alla laadida siit.

1. jagu

 

Üldsätted

§ 1. Õppekorralduse alused

(1) Õpe koolis toimub õppuri alus-, põhi-, üldkesk- või kutsealast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.

(2) Kooli õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamõppekava alusel koostatud kooli õppekava.

(3) Õpe koolis toimub õpperühmades ja individuaalselt. Tundide arv ühes või teises aines sätestatakse vastava huvialagrupi ( eriala) õppekavas.

(4) Õppetöö korraldamise aluseks on õppeaasta.

(5) Instrumendiõpe jaguneb tava-, süvaõppeks ja vabaõppeks.

(6) Tava-, süva- ja vabaõppe erialased nõuded määratletakse ja fikseeritakse iga osakonna poolt eraldi ainekavades vastavalt eriala spetsiifikale.

(7) Instrumendiõpe on jagatud alg- (A), nooremaks (N) ja vanemaks (V) astmeks.

(8) Õppeaeg kestab vastavalt õppuri vajadustele ja arengulistele ning individuaalsetele iseärasustele 7 – 9 aastat:

  • – algaste 2-3 aastat
  • – noorem aste 2–3 aastat
  • – vanem aste 3-5 aastat

Astme läbimiseks kulutatud aeg võib iga õppuri puhul varieeruda arvestusega, et kogu õpinguiks kulutatud aeg ei ületaks 9 aastat. Astme läbimiseks on vaja tava- ja süvaõppes sooritada tasemeeksam erialas ja eksamid või arvestused teistes õppekavaga määratud ainetes, vabaõppes esineda 1 kord poolaastas.

2. jagu

 

Õppekava

§ 2. Õppekava sisu

(1) Huviala riiklikust raamõppekavast lähtuval koostab kool muusikalise hariduse andmiseks eri huvialade õppekavad.

(2) Õppekavaga sätestatakse
1) õppe eesmärk ja kestus;
2) õppeainete loendid;
5) ainekavad.

(3) Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tunnijaotuskava ja tööplaanide koostamiseks.

§ 3. Õppekavade kinnitamine

(1) Õppekavad kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

(2) Enne kinnitamist peab õppekavade eelnõud heaks kiitma kooli õppenõukogu.

§ 4. Õppekavade registreerimine ja muutmine

(1) Kooli õppekavad registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis.

(2) Õppekavade registreerimiseks on kooli direktor pärast õppekava kinnitamist kohustatud õppekava 5 tööpäeva jooksul esitama ametiasutuse haridusosakonnale. Ametiasutus edastab andmed Eesti Hariduse Infosüsteemile.

(3) Ettepanekuid kooli õppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks võivad teha ametiasutus või tema poolt selleks volitatud isik, kooli hoolekogu või õppenõukogu.

(4) Tehtud ettepanekud kinnitab kooli direktor, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu ja hoolekogu arvamuse.

(5) Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.

3. jagu

 

Kooli vastuvõtmine, õpperühmade moodustamine, kooli lõpetamine ja koolist väljaarvamine

§ 5. Kooli vastuvõtmine

(1) Kooli vastuvõtmise aluseks on lapse seadusliku esindaja (lapsevanem või eestkostja) avaldus, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 märgitud erisusi.

(2) Ettevalmistusklassi võetakse õppurid vastu ilma katseteta.

(3) Põhikooli algastmesse võetakse õppur vastu sisseastumiskatsete alusel. Sisseastumisel hinnatakse õppurikandidaadi lauluoskust, kuulmist, rütmitaju, muusikalist mälu ja harmooniataju. Otsuse lapse kooli vastuvõtmiseks teeb õppenõukogu.

(4) Teistest vabariigi muusikakoolidest üle tulla soovijad võetakse õppima vastavalt õpitu tasemele, mida tõendab õppuri pillimänguoskus ja vastav tunnistus läbitud üldainete kohta.

(5) Rütmimuusika osakonda võetakse reeglina õppur, kes on noorema astme mingil instrumendil lõpetanud. Õpingud toimuvad vastavalt osakonna õppeplaani ja ainekava alusel.

(6) Täiskasvanute osakonnas võivad valitu erialal õppida isikud, kes on vanemad kui 16-aastased ja soovivad oma pillimänguoskusi täiendada pädevate pedagoogide juhendamisel. Osakond on isemajandav ja õppur tasub õppekoha täismaksumuse vastavalt linnavalitsuse poolt määratud tariifile. Täiskasvaud õppuril ei ole esinemis- aga eksamitekohustust ja kool ei väljasta neile tunnistust õpingute lõpetamise kohta.

(6) Lisa-aasta õppesse võetakse õppur, kes on muusikakooli põhikooli eelnevalt lõpetanud, kuid soovib õpet jätkata.

(7) Süvaõppesse võetakse õppur, kes on lõpetanud muusikakooli algastme vähemalt erialahindega 8 (väga hea, esineb väikeseid eksimusi) ja teooriahindega 7 (hea) vanema avalduse ja õppenõukogu otsuse alusel. Õppimise ajal süvaõppes ei tohi poolaasta solfedžohinne olla vähem kui „5“ ja lõpetades tuleb sooritada solfedžos A taseme eksam.

(8) Vabaõppesse võetakse õppur, kes on lõpetanud vähemalt muusikakooli algastme, vanema avalduse ja õppenõukogu otsuse alusel. Vabaõppeosakonna õppurite arv on muusikakooli õpilaste üldarvust kuni 5%.

(9) Õppuri kooli vastuvõtmise vormistab direktor käskkirjaga.

§ 6. Õpperühmade moodustamine

Õpperühmad moodustatakse klasside kaupa lähtuvalt õpilaste tasemest.
Üldjuhul antakse pilliõpet individuaaltundidena (v.a. ansamblid ja orkestrid) Rühmad moodustakse muusikaloo õppeaines, solfedžos ja muudes muusikateoreetilistes ainetes.
Rühmad moodustatakse arvestusega, et ühes rühmas ei ole rohkem kui 12 õppurit (v.a. orkestrid). Koosmusitseerimisele suunatud õppetundides võib ansamblite suuruseks olla 2 – 10 õppurit, arvestades nende mängutaset ja õppekava nõudmisi. Koosmusitseerimisvormideks on ansamblimäng, saateklass, õpilasorkestrid ja mudilaskoor. Koosmusitseerimistundide arv võib olla osakonniti erinev ( 0,5 – 4 nädalatundi) – keel- ja puhkpillidel orkestripillidena on see reeglina suurem.
Koosmusitseerimistundide maht on määratletud osakondade õppekavades.

§ 7. Kooli lõpetamine

(1) Kool loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist.

(2) Kooli lõpetamist tõendab kooli lõpudokument, milles kajastatakse koolis õppimise aeg, läbitud õppeainete loend ja õppekavad.

§ 8. Koolist väljaarvamine

(1) Õppur arvatakse õppurite nimekirjast välja:
1) kooli või õppeetapi lõpetamisel;
2) lapsevanema taotluse alusel.

(2) Õppuri võib koolist välja arvata
1) kui õppur ei ole õppeaasta jooksul osalenud õppetöös üle 50% õppetundides;
2) õppenõukogu ettepanekul kui õppuri õpitulemused on mitterahuldavad;
3) kui lapsevanema poolt kaetava osalustasu tasumine viibib kauem kui üks kuu määratud tähtajast;
4) kui õppur ei täida kooli kodukorda ja eirab üldtunnustatud käitumisnorme.

(3) Õppuri kooli nimekirjast väljaarvamise vormistab direktor käskkirjaga.

3. jagu

 

Õppeaasta ja selle arvestuslikud alused

§ 9. Õppeaasta

(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.

(2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.

§ 10. Õppeperiood

(1) Õppeperiood on vähemalt 175 kalendripäeva

(2) Õppeperioodi arvestusühikud on õppeveerand ja õppetund

(3) Õppeperiood jaguneb neljaks õppeveerandiks.

(4) Õppeveerandite vahel on õppevaheajad. Õppevaheajad jagunevad
1) sügisvaheaeg;
2) jõuluvaheaeg;
3) kevadvaheaeg;
4) suvevaheaeg.
Õppevaheajad koolis on reeglina üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal ning need on igaks õppeaastaks määratud haridus- ja teadusministri määrusega.
(5) Õppetunni pikkus on 45 minutit

(6) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

§11. Eksamid ja arvestused ning nende sooritamine

Taseme(astme)eksamite ülesandeks on muusikaõpingute eesmärgistamine, õppurite arendamine muusikaliste tervikute valdamise suunas, õppeedukuse määratlemine ja muusika edasiõppimise võimalikuks tegemine.
1. Muusikakooli ametliku lõputunnistuse omandamiseks on tavaõppes õppimise vältel vaja sooritada kolm erialast tasemeeksamit – algastme lõpetamisel (A), noorema astme lõpetamisel (N) ja kooli lõpueksam (L). Süvaõppes lisandub sellele veel üleminekueksam (V) vanema astme esimese õppeaasta lõpul. Sellele lisaks tuleb sooritada algastme arvestus, noorema astme tasemeeksam ja lõpueksam solfedžos ja arvestused muusikaloos, lisapillis (selle õppimise korral) ja koosmusitseerimise ainetes.
Erialaste tasemeeksamite sooritamise aja võib valida õppeaastaringsest eksamipäevade graafikust.
2. Vabaõppeosakonna lõpetamisel saab õppur lõpudokumendi, millel kajastatakse koolis õppimise aeg, läbitud õppekavad ja õppeainete loend. Vabaõppeosakonnas õppimine lõpeb arvestusliku esinemisega.
3. Erialaste tasemeeksamite koostisosadeks on repertuaari esitamine ainekavast tulenevate nõuete järgi (põhieksam), tehniline osa (heliredelid) ning alates N eksamist noodilugemise näide. Eksami tehnilise osa võib sooritada eksamipäeval enne põhieksamit.
4. Põhieksami tulemust hinnatakse kümnepallisüsteemis; tehniline osa ja noodilugemine loetakse arvestatuks.
5. Eksamite ja arvestuste sooritamise ajakava ning eksamite sisu määratleb iga osakond erialasest spetsiifikast ja vastavast ainekavast lähtuvalt.
6. Õppuri tegevuse ja arengu üle koolis peavad statistilist arvestust osakonnajuhatajad ja õppealajuhataja.
7. Eksamivabadel aastatel on järgmisel aastal tavaõppes õpingute jätkamise eelduseks osakonnajuhataja poolt registreeritud vähemalt kahe erineva iseloomuga pala esitamine õppeaasta jooksul osakonnasisestel või kooli avalikel kontsertidel või kevadarvestustel; süvaõppes tuleb õppeaasta jooksul esitada vähemalt neli erinevat teost, vabaõppes tuleb esitada aasta jooksul vähemalt 2 teost.
8. Järgmisele tasemele (astmesse) üleminek toimub kõigi õppekavaga määratletud eksamite ja arvestuste sooritamise järel.

§ 12. Õppurite hindamine

Õppurite hindamine tava- ja süvaõppeosakonnas toimub kümnepallisüsteemis. Vabaõppeosakonnas kasutatakse kujundavat hindamist (sõnaline kirjeldus), vajadusel lisatakse tunnistusele tundidest puudumise protsent.
Hindamise eesmärk on anda teavet õppuri arengu kohta koolis, registreerida õpitulemusi ning toetada ja eesmärgistada õpinguid ja arengut. Hindamine peab üldjoontes olema õppurit tunnustav. Hindamisel võetakse otseste õppetulemuste kõrval arvesse ka õppuri vanust, aktiivsust ja muid individuaalseid omadusi. Solfežos ja muusikaajaloos hinnatakse lisaks akadeemilistele teadmistele tööpanust 10-palli süsteemis. Lisaks hinnetele kajastub tunnistusel õppuri kontserdikülastuste arv.

Hindeskaala on järgmine:
10 – suurepärane
9 – väga hea
8 – väga hea, esineb väikeseid eksimusi
7 – hea
6 – üsna hea
5 – piisav
4 – rahuldav
3 – kesine
2 – mitterahuldav
1 – vastuvõetamatu

Õppetegevuse kulgu dokumenteerib alg- ja nooremas astmes 4 korda aastas tunnistus, vanemas astmes 2 korda aastas õpinguraamat, mis on õppuril kasutusel kooli lõpetamiseni. Vanema astme ja lisa-aasta õppurid saavad lisaks 4 korda aastas tagasisidelehe erialas.
Õpinguraamatusse märgitakse sooritatud eksamid ja arvestused, muud tulemused ja saavutused ning kaks korda õppeaasta jooksul õpitavate ainete hinded. Õpinguraamat asendab klassitunnistust.

A- ja N-eksamite ning süvaõppe vanema astme üleminekueksami (V-eksam) komisjonid koosnevad osakonnajuhatajast ja vähemalt kahest õpetajast; lõpueksami (L) komisjon kogu osakonna õpetajaist; üldainete eksamite või arvestuste komisjonid koosnevad vastava aine õpetajaist. Erialastest tasemeeksamitest võtavad komisjonile lisaks osa ka eksamineeritavate ainete õpetajad, kellel on õigus osaleda arutelul, aga mitte oma õppurite hindamisel. Muusikateooria/solfedžo:
a) Süvaõppeosakonna õppur peab tegema solfedžo A lõpueksami.
b) B eksami sooritajate nimekiri kinnitatakse I poolaasta hinnete alusel, mis ei tohiks olla rohkem kui „5“ (piisav).
c) Hinnetelehele kirjutatakse solfedžohinde järele läbitud õppekava raskusaste (A/B; tava/süva)
d) Algastmearvestus ei ole hindeline, üleminekueksamid ühest astmest teise on. B taseme eksamit saab soovitada õppurile, kelle I poolaasta hinne ei ole üle „5“ (piisav).